Ärkasin täna hommikul minu kohta ebatavaliselt vara, juba üheksa paiku, kuigi magama läksin kell pool kolm öösel. Minu varajase ärkamise põhjus oli unenägu koolist, täpsemalt öeldes draamateraapia eksamijärgsest kohtumisest, mis tegelikkuses saab toimuma esimese koolinädala alguses. Nagu ma olen kirjutanud, jättis see eksam minusse hunniku vastikuid emotsioone, mis on nüüd minu ajus kuhjunud jäledaks unenäoks. Unenägu ise oli selline, et ma olin koolis ja millegipärast oli mul kaasas suur vitstest punutud korv, kus olid mu riided, rahakott ja muu vajalik staff. Koolimaja ise asus kusagil Balti jaamas, ja koolimaja klaasist ustest sai jaamaesisele platsile. Kusagil oli ka kamber, kus tudengid said tagumikku toetada. Õppejõud nägi minu korvi ja teatas, et ma võtaksin selle kaasa ja läheksin kannaksin üksiti ka oma raha ühelt arvelt teisele(?). Kui ma tahtsin ainult rahakotti võtta, teatas ta, et ei, võta kogu kupatus kaasa. Tundus, et minu korv ja ka mina ise talle ei meeldi ja punkt! Olin suhteliselt tige niisuguse suhtumise peale ja otsustasin unes, et ma ei kanna mingit raha kellelegi, vaid lähen hoopis teen ühe sigareti. Jaamaesine ei tundunud olevat hea koht ja nii ma siis unes kõmpisin kuhugi mäest üles (Toompeale?), kus oli ka teisi suitsetajaid ja nii me siis porises tagahoovis kimusime (ilmastik - Eesti tavapärane lörtsine talv). Kui ma suitsupausilt tagasi jõudsin, oli tund lõppenud ja mitte keegi ei tahtnud mulle rääkida, mis seal toimus ja mida minust räägiti. No ja sellest hetkest ma ka ärkasin.
Praegu on seis selline, et eksamihinnet ma ei tea, õppejõu tagasisidet pole ja üldse tundub, et hinnete osas on üleüldine vaakum. Jaa, ei ole kerge vanast peast õppima minna, stressi palju, pinget palju ja ebakindlust ka. Aga noh, ootame siis veel, semestri lõpuni on ju veel nats aega.
Kudzu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar