Aasta siis oli ...

oli mis ta oli, igatahes on täna minu abikaasa sünnipäev. Ingel muutis issi sünnipäevaöö eriti meeleolukaks valjuhäälse pröökamisega, mis algul tähendas, et ta tahab minu kaissu, siis jällegi, et ei taha, siis tahtis ta juua ja siis ei tahtnud ta seda enam mitte. Lõpuks ärkas ka MM, kes millestki aru ei saanud ning mina lahkusin mõneks hetkeks allkorrusele sügavalt sisse hingama. Mille peale Ingel üürgas, et ta enam ei tee ja teatas, et ta tahab alla mängima minna. Öösel kell kaks! Lõpuks magaski põnn minu kaisus ning soristas meie voodisse kena tagasihoidliku loigukese pissi. Palju õnne siis, kulla abikaasa! Nagu näed, hoolitseme me selle eest, et Sa end värske ja nooruslikuna tunneksid, ja kohe terve perega!

Abikaasa sünnipäeva puhul algas meie saunaehitus (see on tegelt juhuslik kokkulangevus!), helistasid ämm ja äi, kes õnnitlesid kallist poega sünnipäeva puhul. Ämm olevat heldusega rääkinud minu kirjutatud kaunist tekstist nende külalisteraamatus, mis oli minu arusaamist mööda irooniline, kibestunud ja süüdistav, aga tundub, et selle proua maailmas ei ole alltekstidele kohta. Eks ma siis järgmine kord püüan end selgemini väljendada. Teisest küljest meeldib mulle nende suvemajakene üliväga ja ma tahaksin sinna järgmisel suvel pikemalt peatuma jääda, mistõttu tülli minna ei tahaks (teate küll seda inspektor Kukekese motot, et raha eest olen ma kõigeks valmis!). Muidugi ei ole ma nii odav, et saja tuhande eest ämmaga suhtlema hakkaksin. Umbes kolme miljoni juures ma kaaluksin temaga ühes seltskonnas istumist, aga jah, üldiselt leian ma, et meie kõik oleme hindamatu väärtusega, nii et ämma tekitatud hingehaavade raviks rahast küll ei piisa. Ja ta peab leppima tõsiasjaga, et mina jään tema suhtes vaenulikuks, pugegu või nahast välja ja kiregu kuke kombel kiriku tornis - suvalise kiriku muuseas!

Nüüd ma siis jätkan oma tööd, sest töö tahab tegemist.

Kudzu