on tõesti kiire aeg. Tahaks puhata ja mängida, aga ei saa. Pean kooliasju tegema, millega olen viivitanud viimase minutini, kuigi midagi sai eelmisel nädalal ka tehtud.
Kohe teisipäeval oli meil kontrolltöö tervishoiu aines, kus õnneks sai kasutada materjale ja kuigi ma hinnet ei tea, loodan, et siiski läks hästi. Reedel oli minu teada arvestus hr Naela aines, aga võta näpust - tegelikult tuli sooritada hoopiski eksam. Otse loomulikult tundsin ma end eksamil nagu viimane totu, sest minu füüsiline vorm on nagu on, ma ei olnud ka moraalselt valmis eksamit sooritama ja üleüldse - eks ma ikka tnnen natuke alaväärsust ka, kui vaatan endast 20 aastat nooremate ja treenitud inimeste liikumist, pisike sammuv mammut nagu ma olen. Kurva meelega kõmpisin eksamilt järgmisse ainesse, mis oli pr Skulptori tund Pirita rannas. Tunni eesmärk: luua liivaskulptuur meeter korda meeter suuruses, hindeline töö kusjuures. Olin end varustanud kühvlite ja uute ketsidega (täiesti rämedad, surnupealuuga ketsid, oo emo-Kudzude unistus!), aga kuna kurbtus oli mind tervenisti haaranud, siis ei suutnud ma olla varustatud pr Skulptori terava keele vastu. Ma ei tea, mis oli vahepeal juhtunud, või on kevad südames ka meie õppejõududel, igatahes käitus pr Skulptor igati normaalselt, vaata et muhedaltki, oli sõbralik ja toetav, orgunnis meili ka sooja kohvi ja küpsised, nii et mina olen tema tunniga üliväga rahul. Ja tema endaga ka! Noh, ja kui ma siis laupäeval avastasin, et hr Nael on pannud mulle "A", siis hakkas juba päris hea. Aga mitte nii hea, et oleks inpiratsiooni kooliasjadega tegeleda.
Kodus on meil üks neiu, kes on siin mitmendat päeva nooremal pojal külas. Poiss pole kooli ka läinud, täna kavatsen natuke möirata sel teemal. Et armastus on tore asi küll, aga koolis peab ikka käima. Ma saan aru, et gümnaasiumist tuleb meie noormees nii ehk naa ära, aga no seda ikka mitte enne, kui vastav otsus on kooli poolt tehtud. Pereelu võib elada viikümmend järgnevat aastat, ma arvan, sellega 17-aastaselt pole kindlasti vaja kiirustada. Ja ma ei taha saada kiiresti vanaemaks, kuna praegusel ajajärgul on mul palju muid asju ajada ja ei jätkuks jõudu olla selline lahe vanaema nagu ma tahaksin (nii nagu napib aega hea ema olla -kuigi Ingel ütles mulle, et "Sina oled küll ikka armas, emme!"). Seekord on mul olnud au isegi neiuga kohtuda näst näkku, kuigi enamiku ajast varjuvad noored alumises külalistetoas. Mida nad seal teevad, mida söövad jne, sellest pole mul aimugi, aga ma ei taha ka olla selline nuuskiv vanamoor, et pistan oma pika nina ukse vahel sisse ja asun hoogsalt uurima, et kes see neiu ikka on, kes on tema vanemad, kus ta elab, millega tegeleb jne. Hoian parem distsantsi!
Nii ma siin siis toimetan, kevadiselt nohune ja lootusrikas, et ehk saavadf ka eksamid lõpuks tehtud.
Tervitades
Kudzu
5 kommentaari:
Emadepäeva kohta: MM ütles pühapäeva õhtul, et täna oli imetore emadepäev!
No mis ma ikka oskan lisada - oligi!
Indias minuteada on elevant naiseliku graatsia võrdkuju...
teiseks muidugi tarkuse.
ja muide, kui sa hoolega vaatad, siis näedki, et elevant liigub oma kogu kohta hämmastava graatsiaga.
Mis see mammutki muud on, kui üks elevant, lihtsalt karvasemapoolsem.
Ja kui mammutid poleks välja surnud, siis me saaksime nende graatsiat ka tänapäeval imetleda - aga eks ma püüan neid omalt poolt asendada nagu oskan!
a muide, kas su poja neiu ei ole enam koolikohuslane?
Arvan, et on koolikohuslane. Samas ei viitsi ega pea mina õigeks teiste inimeste laste kasvatamist. Nii et mis kokkulepped on neiul ja tema vanematel, mina ei oska öelda.
Ja muidugi saan ma oma hinges aru, et kui on ikka suur armastus, siis ei huvita mingi kool ega vanemad ega muu. Juba terve aasta neil see story kestab, neiu sibab aga saarelt siia kohale, et paar päeva meie poisi embuses veeta. Teeb isegi natuke nagu kadedaks... ja naljakas on ka!
Aga ei, eile ta sõitis ära ja nüüd meie noormees isoleerub ja kurvastab, kuid kooli sundisime teda ikkagi.
Postita kommentaar