nagu ma olen siin maininud, kaasati mind TLÜ poolt ühte projekti, mille eesmärgiks on täiendada koolide tugisüsteeme. Selleks, et saada kool nõusse ja seejärel saada ka partnerluskinnitus, anti aega kaks nädalat. Mida minu jaoks on ilmselgelt vähe, sest kui projektiga kaasneb edaspidi ka koolipoolne rahaline panus, siis tahetakse ilmselt kauem asja kaaluda, ekole.
Samas tundub kummaline, et inimeste aeg on kummist. Selleks, et saada kontakt meilitsi, kulub päevi, kirjadele lihtsalt ei vastata (meenub ühe õpetaja kuri kiri Peres ja Kodus, et miks sooovitatakse õpetaja poole meilitsi pöörduda, kõik õpetajad ei lugevatki e-kirju. Aga äkki oleks aeg hakata lugema, kui kogu ülejäänud maailm seda teeb?). Nt reedel saatsin haridusosakonda pika-pika meili, et mis projekt ja et vaja on partnerluskinnitust, et kuidas seda saab jne. Lisasin ka ülevaate projektist ja panin kirjale lugemiskinnituse külge. Kirja pole tänaseni avatud. Püüdsin helistada - toru ei võta ei üks ega teine haridusosakonna spetsialist. Ei tea, kas nad on mingil põneval koolitusel kusagil Lõunamere saartel? Meie osakonnas tuleb meilile vastata 36h jooksul üldiselt, aga et jätta üldse lugemata? No ma ei tea... Koolide personalil ei ole võimalust direktoriga suhelda - ootan juba päevi ... esmaspäevaks peab olema partneri kinnitus Tallinnas, noh, see on praeguseks muutunud utoopiaks. Õnneks meenus mulle, et saan oma osakonna kolleegilt küsida, kas ja kuidas partnerluskinnituse saamine käib, aga ta oli hõivatud, nii et enne 11.00 pole mõtet tagasi helistada. Aga vähemalt on kindel, et tänase päeva jooksul ma saan vastuse, kas linn üldse annab niisuguseid kinnitusi lambist või tuleks pöörduda volikokku, mis on ilmselgelt võimatu esmaspäevaks korda ajada.
Vahel tekib niisugune masendus kasvõi ainuüksi seepärast, et ma ei saa ju tegeleda AINULT projektiga, mul on perekond ja mul on kodu ja mul on lõppude lõpuks jooksev õppetöö. Kahju muidugi, et see projekt minu jaoks vett vedama läheb, sest ma oleksin saanud endale töökoha ja sissetuleku, aga eks elu annab ka uusi võimalusi, ma arvan.
Kudzu
kelle aeg ei ole kummist
2 kommentaari:
Meilidele mittevastamine on ilmselt moes. Paljud teisedki tuttavad on selle üle kurtnud. Aga vähemalt ei ole sa veel saanud vastuseks nipsakat ja ülbet meili. Viimast stiili harrastavad nt. meedikud, kellega mina pean suhtlema taastusravi-teemadel.
Mõtlesin, kas kaevata maineka medasutuse juhatusele, aga olgu, anname andeks. Seekord. Ega arst ei peagi oskama viisakalt suhelda, eksole, tema asi on ju ravida...
Paistab, et ülbus ja hoolimatus on moes.
Jah, ma ei saa aru, mis toimub! Lõpuks muidugi kasutasin õlekõrt ja helistasin koleeg I.R-ile, kust ma sain koheselt vastuse oma küsimusele, mistõttu haridusosakonna tädide vastust mul enam vaja pole.
Inimeste inertsus asjaajamistes on eriti häiriv just seetõttu, et ma ise olen püüdnud kiirkorras asju lahendada.
Aga meedikute koha pealt ei saa jätta mainimata, et neil puudub empaatiavõime, kuna see takistaks olemast hea arst. Dr House ei ole ju mitte ainult filmitegelane, vaid üldistus enamikest arstidest, kellega kokku puutud. Ja need arstid, kellel on empaatiavõime säilunud, lahkuvad mõnele teisele ametikohale nt ravimiesitlejaks.
Postita kommentaar