Käisin mina täna ümarlaual, mille eesmärgiks on tegutseda hariduslike erivajadustega laste parema heaolu nimel vms. Ümarlauas osales nii umbes kaks koolidirektorit, kaks lasteaia juhatajat, kolm haridusosakonna prouat, nõustamiskeskuse tädi, üks kooli sotsiaaltöötaja, üks maavalitsuse ametnik, politseinik, psühholoog ja veel mõned tegelased sh mina ja üks minu kolleeg, kelle jaoks on tegu väga isikliku teemaga. Ja ma pidin peaaegi infarkti saama, kui prouad kõiketeadjad hakkasid süüdistama lapsevanemaid kõigis maailma hädades (nagu te õigesti märkasite, ei olnud igaks juhuks kohale kutsustud ühtegi hariduslike erivajadustega lapse vanemat, sest olgem ausad, proua kõiketeadjad teavad ju paremini, mis neile lastele ja nende vanematele hea on). Küll ei soovi lapsevanemad oma lapse hädade kohta kooli infot viia otse lasteaiast, küll ei oska nad lapsi kasvatada, on rumalad ja harimatud jne jne jne. Sest targad ja ilusad on teatavasti ainult õpetajad, seda võin ma oma ema näitelgi kinnitada. Muidugi ei saanud ma vaiki olla ja mainisin, et vanematega koostöö puhul on väga oluline, kuidas talle tema lapse probleemidest teatatakse ja et see nõuab ka eri ettevalmistust (st lasteaia pedagoog ei pruugi olla parim vanematega suhtleja - eriti kui arvestada, et rühmas on 24 last, siis pole ka tema hinnnagud kõige pädevamad). No siis läks üks spetsiifilise kooli direktor näost lapiliseks ja tegi mulle selgeks, kuidas ikka vanemad ON rumalad ja vanemad ON tõrksad ja neid tuleb KASVATADA (ja muidugi anti ka mõista, et see on sotsiaaltöötaja tegemata töö, kes kohe sünnitusmajast ei lähe koos värske emaga koju olukorda hindama, olles samal ajal ka korralik ametnik kontoris ja veel mõneski kohas). Oo mai gaad! Aga ma ei ole ka papist poiss ja jorutasin ikka, et me räägime koostööst, mitte vastutöötamisest. Siis sekkus leebel moel psühholoog, et vanemad tahavad väga osaleda nende projektis ja on igati motiveeritud. Mille peale röögatas nõustamiskeskuse tädi vastuvaidlemist mittesallival toonil, et motiveeritud on nad seepärast, et tegevus toimub lasteaias, aga muul ajal ei taha vanemad mitte millestki teada (huvitav, kas vanemad saavad töölt igal kellaajal lahkuda? Minu tööandja küll sellega ei nõustuks. Ja enamik spetsialiste jällegi ei tööta õhtuti, kui minul tööaeg lõpeb. Mis varianti pakute, prouad kõiketeadjad-pedagoogid?). Kusjuures seesama nõustamiskeskus solgutab üht minu klienti arstide vahet, kuna rehabilitatsioonikeskuse arstide paberid ei ole piisavad, vaja on TARTU arstide arvamust.
Ühesõnaga, millega lugu lõppes, ma ei tea, sest meil algas kodanike vastuvõtt ja tuli lahkuda. Usun, et peale ukse sulgemist võeti teemaks meie organisatsiooni ülbed töötajad (minu kolleeg astus ka minuga kampa ja väitis, et vanemad vajavad abi, mitte kasvatamist), kes kõik ilusa ära rikuvad. Järgmisel korral ma kutsun sinna puudega laste vanemaid, et nad saaksid kah teada, milliseid üldistusi nende kohta tehakse.
Mina küll ei taha tolerantsi kaotanud inimestega ühises ümarlauas olla. Minu erialaks pole ju vaimsete probleemidega st depressioonis ja läbipõlenud täiskasvanud, eksju. Nendega las tegelevad teised spetsialist.
Tervitades
Kudzu
PS Ma ei pane oma lapsi linna lasteaedadesse, sellest ma sain küll täna aru. Ja munitsipaalkooli ka mitte. Parem maksan, aga vähemalt on seal tööl inimesed, mitte kivistunud hoiakutega kurjad memmed.
5 kommentaari:
ohh, ma tean :(. Ma ise ju ka õpetaja. Alles ärritusin nii meeletult ühe kõrgi ja üleoleva kolleegi peale, kes ühe (minu meelest psühholoogilise erivajadusega, pakuksin nt hüperaktiivsuse mingit varianti) lapse kohta äärmiselt inetult rääkis. Noh et kodus vanemad ikka üldse enam kedagi kasvata ja et see laps vajab ikka mingit ravi jne jne. Kõik totaalselt kõrgilt. Mu enda poeg on samuti erivajadusega ja võib paista ka absull kasvatamata, tähelepanematu ja loll. Nii teeb südame täis kui keegi kõiki vanemaid üldistades täiesti mõtetuteks töllideks peab :( oi jeerum kui segane sai, aga ma satun täitsa raevu nendest teemadest :)
Jah, kusjuures ongi palju väga toredaid õpetajaid, aga niisugused kurimurid kisuvad heade õoetajate maine alla. Kui inimene võtab omaks hoiaku, et mina tean paremini, mis sinule ja sinu lapsele hea on, siis ei peaks koolis töötama (ja üldse ei peaks inimestega töötama).
Ohjah, nii see paraku on, nagu Sa kirjutad :( Ei kool ega lasteaed talu erisust, ühiskondki mitte :( Ja kõik on varmad süüdistama ja silti kleepima ning autoritaarselt lapsevanemat kasvatama ja õpetama. Kuhu jääb mõistmine ja tolerants? Kurb ja vastik :(
Vastik-vastik-vastik!
Mas tegelt korraldasin pisukese vastuaktsiooni ka. Palusin selle ürituse listiga liita ühe sotsiaalpedagoogi, et ta edastaks meile ka lastevanemate ootusi ja vajadusi.
Postita kommentaar