kolmapäev, 22. veebruar 2012

Kõige raskem töö, mis toidab...

on söömine! Iga kord, kui kõhu täis söön, tabab mind selline ränkraske väsimus, mis lausa niidab jalust. Seega on mul kaks varianti: ma ei söö üldse või siis lähen peale sööki magama. Lõunane hernesupp igatahes mõjub laastavalt ja kohe, kui ma selle suurepärase üllitise siin kirja panen, viskun voodisse ja magan. Väsinud olen ma veel seetõttu, et ei suutnud öösel kuidagi lõpetada ühe skandinaavia naiskirjaniku krimka lugemist. Ikka oli tunne, et loen ühe peatüki veel ja siis kohe lähen magama, kuni lõpuks hakkas kell neli saama ja ma lihtsalt olin sunnitud lõpetama. Raamatusõltuvus on tõsine probleem, sest kui elu on nagu on ja raamat on nagu elu pole, siis eelistan mina iga kell raamatuid. Krimkade lugemine on muidugi veel eraldi sõltuvuse liik, mille all mina väga tõsiselt kannatan. Kohe nii tõsiselt, et unes üritasin peita üht lapia, mille ma olin täiesti ise tekitanud. Ja veel mõtlesin unenäos, et huvitav, miks mul pole süümepiinu, vaid hoopiski vahelejäämise hirm? Nii palju siis krimkadest.
Homme saabub külla lp Äi, kes viibib meie külalislahkes majakeses päris mitu päeva. Mõtlesin, kas hakkan tema auks koristama, kuid otsustasin siiski kasutada oma selle nädala ainsat vaba (sh lastevaba ) päeva siiski molutamiseks, lugemiseks ja muudeks toredateks asjadeks.Koristada võin homme ka, kuigi mul on väikestviisi tööpäev. Olen oma elu jällegi niimoodi korraldanud, et lõbutsemiseks (loe: joonistamine, käsitöö jne) pole üldse aega, sest võtsin vastu ühe tööotsa, mis erinevalt ülejäänutest ei pane minu südant rõõmust hüppama, kuid raha on ju vaja:(. Ma ei jaksa koguseg olla sotsiaalne või siis jällegi kodus ringi unnata, tolmulapp peos ja põrandahari näpus. Nojah, samas meie elu on meie enda valikute summa, seega tuleb kaaluda, keda, millal ja kuidas valida. Mis on raske ja keeruline ülesanne, sest ma tahan rohkem, kui võimalik. Maksimalist, idealist ja intorvert, kes näeb välja ja käitub nagu ekstravert - selline on minu diagnoos. Teistel inimestel tekib deprekas, sest nad on liiga palju omapead, aga minul jällegi siis, kui üldse omapead ei saa olla.
Kuid ma pean vastu! Kui pinsile jään, siis kolin Kapa.-Kohilasse või Alutagusele ja siis palun tehke mulle märkus, kui juhtun soiguma üksinduse üle:)
Terv
Kudzu
PS Bonsai kasvab mis kole, olen teda juba mitu korda kärpinud, järgmisel kuul panen talle uue mulla ja vähendan juuri. Ütleme siis nii, et bonsai vajab sama palju hoolt, kui suvaline koduloom, nii et kellele loomad ei istu, siis sellel soovitan lemmikuks valida ühe pisikese sõbraliku bonsai.

7 kommentaari:

Lendav ütles ...

Jummala eest, ära söömist küll ära lõpeta! Siis kaod sa hoopiski ära! Parem söö rohkem ja maga rohkem! Ma olen nõus sulle lihtsalt niisama heast meelest uue uhke kleidi heegeldama, kui sa ilusti sööd ja ikka olemas oled!

Kudzu ütles ...

Oi, ma luban ilusti süüa ja kenasti magada:)

Morgie ütles ...

motivatsioon on ikka määrav

Lendav ütles ...

Mõned ostavad kitsamaid riideid, et oleks, millesse sisse kõhnuda. Antud juhul on küll lugu vastupidine, aga põhimõte siiski sama. Tuleb leida sobiv motivaator ja kõik on võimalik!

Mina igatahes olen oma lubaduse andnud.

mustkaaren ütles ...

Kui riie on piisavalt ilus ja kirju, siis pole figuur oluline. Vaadake, kui ilusad on l6unamaade naised oma lilleliste kangastega! Kusjuures ius on nii n2lginud indianaine kui h2stitoidetud indiaanlanna!

Lendav ütles ...

Küsimus ei ole hetkel figuuris, mulle tundub, vaid selles, kas Kudzu haihtub, kui ei söö, või jääb alles? Ma loodan, et see ei lähe katsetamisele...

Kudzu ütles ...

Muuseas, Aafrika naiste imelisi kangaid mina ostaksin! Ostaksin kohe meetrite kaupa ja kasvõi viimase raha eest, kui keegi neid ainult müüks.
Ma juba ammu mõtlen, et meil pole siin ühtki head Aafrikast pärit kaupadega poodi, peaks õige midagi sellist ise tekitama.
PS Ma ei plaani ära haihtuda, ausalt!