aknal, ojaa! Lisaks sellele, et meie auto ei sõida, läks eile katki pesumasin, mille viimase järelmaksu just mõned päevad tagasi ära maksime. Ilmselt katkuks ma juukseid, kui mul poleks juhuslikult varuks teist pesumasinat, mis töötab (loodetavasti). Muidugi tuleb oodata ära, kuni poisid kodus on, sest katkist masinakolakat me kahekesi mehega küll vannitoast välja ei jaksa vinnata ja teist ülakorruselt alla vedada. Mis siis, et ma olen maru sportlik, joostes kümme korda ööpäevas keldri vahet, et kütta ja vean puid trepist alla nagu vana mees - jõudu mägede liigutamiseks siiski mul ei ole.
Auto teeb inimesed mugavaks, mõtlesin täna, kui ootasin linnas bussi. Siinne bussiliiklus on meie linna häbiplekk, kahjuks. Nii palju on selle üle nurisetud ja üritatud asjapulkadele selgitada, et pole vaja kolme bussi ühel ajal sõitma panna, vaid et oleks äärmiselt kena, kui saaks iga 15 minuti tagant bussile hüpata, aga ei. Ju asjapulgad ise sõidavad autoga ja itsitavad pihku või ma ei tea, äkki neil lihtsalt puudub terve talupojamõistus. Samas on ühistranspordiga siiski võimalik kõik asjad ära ajada ja üleüldse, liikumine on ainult kasuks.
Viimasel ajal olen kuidagi hangunud olekus. Ei mingit käsitööd, ei mingeid filme, ei miskit peale raamatute, mida ma siiani loen õnneks veel kirega. Fantaasiamaailmas elamine ei ole teps mitte hangunud, vaid pulbitseb endise jõuga. Hea, et olen võimeline kuhugi paremasse paika sukelduma, sest igapäevaelu ei ole meelakkumine, eriti praegu. Üritan siin tasapisi ravimidoose vähendada ja kui ma ei puutu kokku negatiivsete inimeste või negatiivsete asjaoludega, siis saan ühe tablakaga hakkama küll. No ja kui ei saa, eks ma siis võtan poolteist. Aga seda ma tunnen küll, et ma ei jaksa ega viitsi kuhugi murda, midagi tõestada ja kellegagi võidelda. Ma tahan praegu kulgeda ja seda vahelduseks ka natuke nautida. Mul on siin igasugu plaane ja projekte ja asju, millega tegeleda, nii et kui mind rahule jäetakse, siis ma olen tõesti täiega õnnelik. Nii vähe on vaja, jah, peaaegu et mitte kui midagi. Soojem võiks olla, see on selge, aga muus osas las olla nii kuis on.
Ülehomme laekub pr Ema, reedel noorem poig, lauba on vanema poja sünnipäev (jaa, 21 aastat täitub meie isandal, võib minna kasiinosse, eksole) ja tööpäev, ja siis muudkui aga kulgen edasi. Ja kui kulgemisest isu otsa saab, siis ... siis ma teen midagi toredat koos oma armsa perega.
------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Käisin täna silmaarstil. Tuleb välja, et mu nägemine on paremaks läinud, vasak silm miinus 1,75 ja parem miinus 2,25. Täitsa hea tulemus, kui arvestada, et ma kandsin vahepeal ikka tunduvalt kangemaid prille. Kolme nädala pärast saan kätte ägedad mustad plastikraamidega prillid ja ei pea enam kandma oma vanu häid punase käsitöötraadiga parandatud okulaare, millel klaasid eest kipuvad kukkuma ja vähe sellest, kultuurikiht on klaasidel ka juba selline, et nendega võib vabalt päikesevarjutust vaadata.
------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Käisin täna silmaarstil. Tuleb välja, et mu nägemine on paremaks läinud, vasak silm miinus 1,75 ja parem miinus 2,25. Täitsa hea tulemus, kui arvestada, et ma kandsin vahepeal ikka tunduvalt kangemaid prille. Kolme nädala pärast saan kätte ägedad mustad plastikraamidega prillid ja ei pea enam kandma oma vanu häid punase käsitöötraadiga parandatud okulaare, millel klaasid eest kipuvad kukkuma ja vähe sellest, kultuurikiht on klaasidel ka juba selline, et nendega võib vabalt päikesevarjutust vaadata.
Kudzu
7 kommentaari:
Palja aknast õue vaatamise peale võib kangeks külmuda. Ja ühiskond ootab suuri tegusid aastaajast hoolimata ...
Soovi ainult - soojemaks juba läkski:)
Kuidas miinused niimoodi taanduvad? Minul pole nii nõrku prille kümneaastasest alates kunagi olnud.... Ja ainult tugevamaks on läinud, nüüdseks küll peatunud see minek ning lugemiseks tuleb prillid ära võtta hoopiski...
tegelikult normaalne miinus taandubki - väike miinusnägemine on omane noorusele ja lapsepõlvele, aga plussprillid on vanadusele iseloomulikud.
Mul on eluaeg prillivabad silmad olnud, kui eelmisel kevadel kergelt ähmastunud nägemisega arstile läksin. suutis ta mulle +o,25 klaasid hädavaevu ette sokutada (ja ka nendega polnud erilist efekti) ning pomises siis midagi pahurat ealiste iseärasuste kohta.
a plussprillid pidid vanemas eas väga jõudsalt hullemaks minema kippuma.
Ma olen ise ka imestunud, samas muidugi on siin oma loogika. Mul läks nägemine väga kiiresti halvemaks, kui töötasin s-abis ja vihtusin päevade kaupa arvutis tööd teha. Viimased seitse aastat on olnud silmadel palju väiksem koormus ja tulemus käes. Silmaarstil käisingi ausalt öeldes viimati kuus aastat tagasi, see on päris pikk aeg muutusteks. Kahju muidugi, et üks silm näeb halvemini, varem olid nad ühesugused:(
Ma t2nan jumalaid ja leiutajate pyhakut, wt leiutati prillid. Sest -5 ei luba abivahendita eriti midagi suurt teha, r22kimata liiklusvahenditest ja ehitamisest. Kuidas meie esivanemad suutsid lyhin2gelikena t88d teha? Kuna naistel oli tarvis v2ga suurtes kogustes k2sit88d teha,st pidi perele riided selga 6mblema ja pidevalt paikama-parandama, l2ksid nende silmad 40-te eluaastate paiku v2ga uduseks, kui oma esivanemate peale m6tlen, ja peale kirikinnaste l6puks suurt midagi muud teha ei saanudki.
Postita kommentaar