Täna on mul täiesti lastevaba päev! Eile saatsime MM-i küll kooli, kuid ta laekus sealt tunni pärast, sest oli kütteavarii. Olin muidugi plaaninud puhata ja mängida, aga nagu elu näitab, ei maksa siin midagi planeerida. Tuleb vaikselt kaasa liuelda, mis iganes ka ette ei tuleks. Seda viimast on vaja alles õppida, sest kipun alati liigselt reageerima, kui asjad ei lähe minu tahtmist mööda. Eks siin ole igasugu põhjuseid, miks ma olen selline tegelane, et vajan väga palju stabiilsust ja rutiini, kontrolli oma keskkonna üle ning neid põhjuseid reeglina muuta ei saa, küll aga saab endale teadvustada, kuidas asjad on ja üritada ümber õppida. Hea üritus on väärt ka siis, kui tulemus on nigelavõitu, eksju!
Eile nokitsesin vöökotti tikkida, tikand on lõpusirgel. Siis veel väikene õmblustöö ja paelapunumine ning loodetavasti hiljemalt märtsis saan oma jõuluvõlgadega ühele poole. Noh, ütleme siis nii, et ma olen kalendrist lihtsalt mõned kuud maas ja mul on väga piinlik selle pärast. Samas tuleb väga mahlane kott, ägedam kui eelmine, sest leidsin seekord paremad lõngad värvi mõttes. Eriti meeldib mulle madarapunane, mis annab kogu kotile särtsu kõvasti juurde. Aga eks siis näete, kui valmis saab. Järgmiseks tahan ühed kirikindad valmis nikerdada, kasutades vöökirja. Sellest tuleb põnev väljakutse, mustri võttis pr Lendav küll maha, kuid see tuleb nüüd niimoodi paigutada, et kindad ilusad jääksid. Teine põnev väljakutse saab olema, kui ema annetus vanade kasukate näol minuni jõuab. Kandmiseks nad enam ei kõlba, aga neist saab teha asju. Ühesõnaga, kui olme mind vahepeal ää ei tapa, siis on ees igasuguseid huvitavaid nikerdamisi.
Ilm on väljas nii ilus! Päike särab, külm on küll, kuid keda see enam huvitab? Nüüd oleme harjunud juba tunduvalt krõbedamate külmakraadidega, ja see on hea. Ilmaennustajad lubavad külma veebruari. No see pole küll mingi uudis, sest meie esivanemad teadsid juba tuhat aastat tagasi, et veebruar on kõige külmem talvekuu. Õnneks ka kõige lühem. Ja tihased vidistavad väljas juba väga kevadiselt, nii et varsti, juba päris varsti on loota ilma paranemist. Mis see kuukene siis oodata pole!
Kudzu
3 kommentaari:
Ja kevade tulekut tunnevad juba paljud toataimed. Aetakse v2lja pungakesi, isegi kylma saanud ja haigeks j22nud taimed venitavad ennast p2ikese poole, talvest haige ja kange inimene ka:)
Mul oli jaanuaris oma iva mainida liikumist alates aprillist. Sest mu lemmikauto on diiselmootoriga, kallist tankladiislit ma ei osta, aga illegaalne vene diisel on praegu tardunud olekus ning vajab enne s6itu 2mbriga pliidil soojendamist, ning seej2rel ei tohi autut seisma j2tta enne kui tagasi kodus.
Muidu sooviksin v2ga n2ha Su 6itsvat veenuskinga ja proovida hingekosutavalt vestelda, samuti tagastada 6unakausina t88tanud kelk.
Jaa, mina ootan Sinu külaskäiku pikisilmi. Veenuskinga õis on läinud veelgi suuremaks ja mahlasemaks, iga päev käin teda imetlemas ja vaatamas, ega tal midagi üle või puudu pole.
Linnukesed läksid hulluks kohe, kui temperatuur tõusis -30 kõrgemale. Eriti kaunis oli ühe haraka kontsert - laulis, jutustas, oli äärmiselt väljendusrikas. Sellest hetkest ai külm minu jaoks läbi, näidaku kraadiklaas, mida tahes.
Postita kommentaar