kuna olen siin blogis viimasel ajal agaralt depresseerunud, siis mitmekülgsuse mõttes võiks rääkida ka toredatest asjadest. Muidu äkki arvate, et minu elus pole üldse midagi meeldivat. Kaugel sellest, sest paadunud optimistina kargan ma alati mudalombist püsti ja toimetan oma toimetusi edasi.
Eile tegelesin üle hulga aja vekkimisega. Mul oli siin üks kõrvits, mis ootas purkipanekut ja et loov lähenemine on mulle meelepärane, siis ma kombineerisin erinevaid retsepte, mille tulemusel valmis kõrvits sidruni-valge veini-ingveri marinaadis. Natuke kõrvitsat jäi üle ning mõtlesin, et keedaks õige ühe moosi. Mul oli siin ebaküdooniat ka, tean, et sellist moosi keedetakse. Kuid et oleks huvitavam, panin sisse ka porgandit ja õuna. Suhkur sai otsa, lisasin siis törtsu mett. Ja moos on imehea, rääkimata sellest, et ta on kauni värviga. Noh, siis mul oli veel kaks peeti juba iidamast-aadamast ootamas. Keetsin peedid, tükeldasin ning valmistasin marinaadi vastavalt retseptile, kuid ei suutnud hoiduda kiusatusest lisada natuke küüslauku. Kokku tuli 10 purki hoidiseid ja suur rõõm isetegemisest ning erinevate asjade kombineerimisest.
Panime kokku Morgielt laenatud kerilaua, mis töötab suurepäraselt. Ingel oli mulle abiks, istudes mõnusalt diivani käetoel ja kerides ning lobisedes. Mul polnud muud targemat teha, kui tema juttu kuulates muheleda ning ingveriteed limpsida. Ingel armastab muuseas ka kokata. Pühapäeva hommikul jäime abikaasaga üles tuppa omi asju arutama. Ingel oli sel ajal võtnud kapist munad, need kaussi kokku seganud, lisanud sinna pruuni suhkrut (!) ja valanud segu kapist võetud pannile. Pliidi oli ta ka sisse lülitanud. Laps oli ise nii õnnelik, et näed, ma tegin omletti. Ütleme ausalt, praetud muna suhkruga on väheke kummaline roog minu maitse jaoks, kuid muidugi ma proovisin seda ja Seti sõi koguniste suurima heameelega. Samas tuleb last tunnustada initsiatiivi eest ja seda me tegimegi.
MM valmistas paberist Itaalia lipu, mille ma pidin endale haaknõelaga hommikumantli külge riputama, kuna ma lähen varsti ju Itaaliasse. Lisaks valmistas ta veel kotitäie lippe, mille osas mul on karm käsk need kõik endaga kaasa võtta. Ma saan iga päev kingiks kilodega joonistusi, mille MM teinud on, ja me ostsime talle jälle uued värvipliiatsid kooli tarbeks, sest eelmised olid üpris pisikeseks kulunud. Meie maja sisaldab sellistes kogustes kunsti, et jääb üle ainult imestada, kuidas siia veel midagi mahub.
Ja mis on veel tore - mul on täna vaba päev:=) Ma võin teha, mis meeldib - lugeda, joonistada, koristada, lõnga kerida! Täitsa uskumatu lugu! Muidugi ma tean, et umbes kella nelja paiku väsin väga ära ja olen sunnitud paar-kolm tundi magama, kuid ega sest midagi. Selleks hetkeks jõuan kasvõi natukenegi siin midagi korraldada, et asjad väga üle pea ei kasvaks.
Nüüd siis tegudele!
Kudzu
2 kommentaari:
Lapsed on lahedad ;)
Mõistan väga hästi.
Kui lapsel tuli juba kypsetamine välja, siis on kõik yliOK. Meil on ka tehtud igasugu kummalisi kypsetisi, aga kõige tähtsam on laste tahe & pyyd teha igasugu asju!
Mis kunstidesse puutub, siis meie maja on otsani täidet puhtaimate ajaloo-, kunsti- & loodusteadustega! Millal kyll tavalist elu saab elama hakata?
Postita kommentaar