Kurgid-kurgud...

otse loomulikult on minul kurk haige juba mitmendat päeva. Millal siis veel, kui mitte kesksuvel! Lisaks valutab mul kogu suu, nii et ma istun suurema osa ajast, jääkott lõual ja püüan mitte mõelda kurvale asjaolule, et minu lõualuu on jäädavalt kahjustunud, hambad kukuvad varsti ie välja ja et ma ei suuda minna oma hambaarsti juurde, sest ma saan seal alati pähe. Pähe saan selle eest, et ma ei käi kaks korda aastas hambaarstil nagu peaksin, aga kuna üks visiit on miinimum 500 eek, siis ma lihtsalt hetkel ei saa endale hambaarsti lubada rahaliselt ja riidlemise tõttu ka moraalselt. Kunagi üritasin arsti vahetada, aga uus arst ei võtnud mind jutule, kuna mul on nii tõsised probeemid. Üldiselt ma ei tea, et arstid tänapäeval, kus hambaravi eest maksavad inimesed ise, keelduksid patsientidest, aga näedsa, minuga see on siiski juhtunud. Niisiis toon aga uue jääkoti, lasen natuke rohtu suhu ja unistan tervena elamisest.

Muus osas: olen väga väsinud, öösiti ei saa palavuse tõttu magada ja päeval ei ole selleks aega. Eile ausalt öeldes tegime mehega sellise tüki, et palusime äial lapsi vaadata ja ise läksime maale tööle. Niitsime natuke muru ja siis natuke saagisime, mille käigus oleks äärepealt küla elektrita jäänud, aga see selleks, kokkuvõttes lõppes kõik õnnelikult. Igatahes oleme me oma krundi suures osas võsast vabastanud ja hakkab juba natuke tekkima tunne, et keegi ikka liigutab ka seal midagi. Majakene oli ikka samas seisus, ilmelt järgmisel nädalal saabuvad uksed ja aknad ning maja värvitakse ka üle st peitsitakse. Siis on puudu veel põrandad ja ülevalt otsaseinad. Elektrit ka ei ole ja ei tule ka, sest kui kaabli vedamine maksab Eesti energia töötaja väitel 10 000 (sisaldab elektriporjekti, mis on ju väga vajalik kahe lambi ja kolme pistiku jaoks!), siis eelistan mina õlilampe ja puuküttega pliiti.

Ah, ma ei jaksa kirjutada ka enam. Ootan ööd ja vaikust, jahedat õhku ja niiskust. Ja praegu kohe ootan ma Iboprofeeni mõju saabumist, sest valu kannatamine ei ole just minu tugev külg.

Kudzu