teisipäev, 16. veebruar 2010

Kaassõltuvus

Pärast mitu aastat kestnud tõrget võtsin puht professionaalsest huvist kätte raamatu "Kaassõltuvus" ja sundisin end seda läbi lugema. Ütleks siis nii, et on näha, et raamatu autor on ise kaassõltuvuse all kannatanud isik. Tema nägemus vanemlusest on niivõrd perfektsionistlik, et sellised asju saavad kirjutada, mõelda ja ellu viia ainult kaassõltlased. Raamatust jäi mulje, et laste kasvatamisel saab eksida ainult kaassõltlane, kuigi samas on väga palju muid põhjuseid: nt krooniline üleväsimus, mis konkreetselt minu perekonnas ei ole kindlasti seotud ainult kaassõltuvusega, vaid lihtsalt tugivõrgustiku puudumisega (mis on tänapäeva vanemate suur probleem). Muus osas polnudki nii hull - aga ei olnud ka midagi väga uut või üllatavat, rääkimata, et oleks saanud mingitki aimu, kuidas siis ikkagi kaassõltuvusest vabaneda. "Naised, kes armastavad liiga palju" (autoriks on Robin Norwood) on minu mäletamist mööda tunduvalt asjalikum raamat.
Muidugi sain ma ainet mõtisklusest väärkohtlemise teemadel. Nüüd ma tean kindlalt, et mind on lapsena ka seksuaalselt väärkoheldud. Palun ärge sundige mind selle teo toimepanijat välja ütlema, lihtsalt mulle meenus midagi ja raamatust sain kinnitust, et mul on õigus. Pluss muidugi igasugune muu väärkohtlemine, mis toimus nii peresiseselt kui koduõues mõnede laste poolt. Mulle meeldis ka mõte, et ei tasu enda muresid võrrelda teiste probleemidega stiilis, et küll ikka L-il oli keeruline lapsepõlv või küll ikka e vanemad olid kohutavad asotsiaalsed jotad. Igaühe enda probleemid kaassõltuvuse teemade puhul on just selle inimese jaoks kõige valusamad.
Ja muidugi olen ma ka ise oma lapsi väärkohelnud, eriti väga noore mammana: nende peale karjunud, halvasti öelnud ja tutistanud/laksu andnud. Aga nagu öeldud: perfektne lapsevanem saab olla ainult kaassõltlane. Ülejäänud ikka eksivad aeg-ajalt ja eks nad siis ka tunnistavad oma vigu ning paluvad andeks ja püüavad oma kogemustest õppida. Nagunii tuleb ka parimate inimeste elus ette kriisiperioode, kus nad lihtsalt ei ole võimelised kõiki oma rolle ülihästi täitma.
Homme siis ootab mind jällegi kool...rongile kell 06.39, tunnid kella 10.00-st kell 17.30-ni. Elu on nagu lill!
Kudzu

Kommentaare ei ole: