Kohutav kaks...

nii nagu Ingel sai kaheseks, on tõesti ilmunud välja Kohutav Kaks, kes praegugi teises toas röögib, kuna me ei saa täpselt aru, mis sokke preili soovib jalga panna. Minul on jonniga niisugune paha suhe, et ma ei talu seda silmaotsaski. Ja kohe tekib tahtmine kuhugi plehku panna või röögatada, mida ma siis vahelduva eduga teengi. Ma ise pole lapsena märkimisväärselt jonninud, ja siis seda ka ei lubatud, eksju, erinevalt tänapäevast, kus lapsel võimaldatakse tunde kisendada, nii et ta lõpuks ise enam ka ei taipa, miks ta nutab. Noh, ma olen selles osas vana kooli inimene, aga et mitte üleerutuda, siis lähen lihtsalt teise tuppa ja jätan lapse rahustamise oma tunduvalt lahkema ja leebema meelelaadiga mehe hooleks.

Ma tõesti armastan oma meest. Ma annaks ei tea mida, et temaga koos kahekesi olla, no kasvõi paar tundi kohvikus üksteisele silma vaadata. Kunagi olime nädalavahetuse Jurmalas, kus suurema osa ajast mõnulesime hotellis, siis jalutasime linna peal, sõime restoranis ja siis jälle jalutasime hotelli tagasi - ilusamaid aegu minu elus! Noh, muidugi on selliseid asju olnud veel ja veel, ja need hoidsid meie kooselu püsti. Sest minu ema õnneks oli nõus poiste järele vaatama, aga tüdrukute järele mitte. Viimase 4,5 aasta jooksul me pole saanud mehega kordagi rohkem kui paar tundi korraga koos olla (üks kord saime tänu Sol'ile kinno, üks kord on äi 60 minutit MM-i hoidnud ja sel suvel saime tänu minu emale käia Kiisi lõpetamisel). Sedagi enamasti kellegi või millegi arvelt ja kiirustades ning kella vaadates. Ja abielu laguneb sellise kiirusega, et hirm hakkab. Kui tahad olla toimiv lapsevanem, siis tuleb olla ka toimivas paarisuhtes, nii vähemalt räägitakse ja nii ma ka ise tunnen. Nüüd siis õnneks on meie hea lapsehoidja aru saanud, et meil tõesti pole mitte kedagi (saage aru, poisid TASUTA lapsi ei hoia, ja viimasel ajal ei hoia nad neid ka tasu eest - ma ei saa ju kohustada ka, nemad ei käskinud meil endale ülejõukäivat koormat selga upitada). Ta pakkus, et on nõus nädalavahetusel ja õhtuti lapsi hoidma.

Aga meie kolimispidu jääb ära, sest MM kiusab Inglit, Ingel röögib ja minu käsi sirutub kuhugi kapi otsa, kus asub leht Unustusepille. Ma tõesti enam ei suuda...

Kudzu