ja suusad, vaat mis ma endale täna 100 eegu eest kaltsukast ostsin. Et maandada pingeid ja nautida talveilma, kuniks on, mida nautida. Ma ei räägi siinkohal ka pekkide eemalepeletamise vajadusest. Lõuna ajal sõitsin 2,3 km ja olin läbi nagu Läti raha. Olen laisk, vana ja väsinud, seda enam, et pole ammu mingit trenni teinud, olen olnud ju ainult haige, haige, haige.
Pärast tekkis mul idee, et läheme koos abikaasaga Inglit hoidja juurest ära tooma, et võtame kelgu kaasa ja oleme sportlikud ja noortepärased. Aga möödudes suuskadest ei suutnud ma jätta neid maha, vaid panin aga jälle alla ja muudkui hoidja poole punuma. Pole vist vaja öelda, et selleks ajaks, kui mina kohale jõudsin, oli abikaasa koos Ingliga juba tagasiteel. Nii me siis kolmekesi koju läksimegi, mina susserdasin suuskadel, Ingel laulis kelgul:"Kepi käes, koti seljas...!"(vihje minu alalõunale, ma ütlen!) ja abikaasa müttas kelku tirida. Ja ma olen täitsa elujõuline praegu, kavatsen hakata anatoomiat õppima (iga päev 16 küsimust; siis kolm päeva kordamist ja enne eksamit üks tõsisem õppetöö), vaat nii.
Tervitades
Kudzu
PS Mõjub kusjuures positiivselt küll. Ei ole aega kurbi mõtteid mõelda, kui pead elu eest mööda metsa sügama!
3 kommentaari:
Endorfiinid, mis muud;) Jaksu ja libedat lund:)
endorfiinid ja vererõhk ja mahlad liikuma enne kevadet ;)
kadedaks teeb, ausalt
meil talinas eijole suusaradu. enamasti on jäätunud koorikud. kui midagi värsket maha sajab, moodustab see otsekohe ületamatult järsud hanged tee ääres.
ja nõmmele peaks spetsiaalselt sõitma, bussiga
Talvemõnude nautimiseks on tore maal elada. Kui välja arvata tõik, linna pääsemiseks on vaja transporti. Aga muidu on väga mõnus tõesti.
Postita kommentaar