Jõulud kollase plastkausiga

Mis on kõige kindlam viis vältida ülesöömist? Loomulikult haigestumine kõhuviirusesse, ja just täpselt niimoodi meie peres juhtuski. Kõigpealt oksendas öösel vastu kolmapäeva meie MM, kes veetis järgneva päeva kodus koristustöödel abistades ning oli üldiselt väga reibas juba sama päeva õhtuks. Mina oma lihtsameelsuses arvasin, et nüüd on siis kõik möödas. Vorpisin 24.dets 5 kilo kartulisalatit valmis teha, küpsetasin suure hunniku pidusaia ja siis tuli Jõuluvana ning kõik sõid ja olid rõõmsad (Jõuluvana küsis MM-ilt, et mis tema ka teha oskab, kas kõrvu liigutada vms, mille peale MM surmtõsise näoga võttis oma kõrvalestadest kinni ja kukkus nendega vehkima. Ingel ei julgenud üldse vanaga tegemist teha, aga ülejäänutel oli nalja palju). Ja siis hakkas mul vaikselt kõhus keerama, keeras ja keeras ja palavik kerkis ja süda läikis ning täitsa õudne oli olla. Hommikul selgus, et ka armas abikaas oli vahepeal potti embamas käinud. Ja siis oli jälle minu kord ja siis tema kord ja siis minu kord ja vahepeal käis vanem poeg ka oma osa andmas. Mul oli kohe kollane plastkauss voodi all, et kui jälle üks hoog tuleb, siis saab kiiresti asjad aetud, ei pea läbi külma koridori WC-sse tormama. Jõle romantiline, kas pole? Külalised ei saanud ükski tulla ja emal soovitasime ka piletid tagasi müüa ning saarde jääda, sest haigus tundus päris nakkav olevat.

Ja kui me ei oksendanud, siis me magasime, mis tähendas, et pisikesed tegid, mis ise tahtsid. Täna oleme juba tund aega seda "ise tahtsid" tagajärge likvideerinud. Hull lugu oli, et ei jaksanud midagi teha, seega lükkus ahju kütmine kaugustesse ja toad olid külmad, ning vähe sellest, et me ise ei saanud midagi süüa, ka lapsed pidid leppima maisihelveste ja piimaga, sest paljas mõte toiduvalmistamisest kutsus esile võimsa öögatuse. Lastekaitsjana mõtlesin, et lapsed peaksid sellises olukorras vist olema turvakodus, sest kui ikka mõlemad vanemad on puruhaiged ja võrgustikku netu, siis mismoodi peaks üks pere oma elu korraldama. Aga noh, täna on õnneks juba parem, lonksan kohvi juua (ilma piimata) ja pole veel öökima pistnud, nii et on lootust päeva jooksul ka midagi hamba alla saada. Mida teha 5 kilo kartulisalatiga, vat seda ma ei tea. Kahju ju prügikasti visata.

Sellised vahvad jõulud meil siin.

Kudzu

PS Ja ma ei tee enne uue aasta esimesi minutied mingit kokkuvõtet eelnenud aastast, sest iialgi ei tea, millal jälle mõni "tore" üllatus uksest, aknast või muul moel sisse poeb.