teisipäev, 11. november 2008

Töölt lahkumine

Käisin läbirääkimistel oma otsese ülemusega. Jutt lühidalt oli selline - kui ma töötaksin aasta lõpuni, siis võib-olla saab mulle määrata asendaja. Kui ma koju jään, siis on kõrgemalt poolt tulnud nõue, et ametikohta ei täideta. Aga kuna aastalõpu seisuga on volikogu palgafondi koos ametikohtade arvuga kinnitanud, siis ehk nad kõrgemal pool ei märkagi, et mulle on asendaja võetud.
Olgem ausad, kogu see jutt haiseb. No ei saa ametikoht üleöö õhku haihtuda, seda enam, et minu töö (puuetga laste hoolekande korraldamine) jagamine eri piirkonnakeskuste vahel on absurdne. Näiteks järgmise kvartali teenustundide jagamist saab teha ikkagi ainult üks inimene, mitte iga piirkond oma suva järgi, kuna tunde on piiratud arv. Ja mis siis, kui ma tagasi tulen nt veebruarist (see õigus on mul täiesti olemas), kust siis see palgafond leitakse? Lastakse keegi lahti minu pärast?
Nüüd on mul kuri plaan informeerida lepingupartnereid, et puuetega lastest meie linnas ei hoolita piisavalt, pigem eelistatakse kulusid kärpida vajalike ametikohtade arvelt, kui et austet linnaisad oma taskuid natuke koomale tõmbaks ja endale vähem palka maksaks. Aga seda, kuidas meie riigis säästueelarvet tehakse, nägime me suurepäraselt hr Pavtsi autoliisingu loost. Et ehteestlaslikult "esialgu sööme sinu palga ja siis alles igaüks oma".
Ja mind täitsa huvitab, kes järgmistel valimistel valima läheb. Mina ei näe küll kedagi, kelle poolt oma väike häälekene anda. Selge, et ma ealeski pole valinud ega ka hakka kunagi valima Reformi. Keskerakonnast käin ma kah suure kaarega mööda, sest teist nii kahepalgelist erakonda on raske leida. Rahvaliit koos oma nalja- napsu- ja naistemeestest koloositirektorite kambaga (ausalt, ma pole kirjaoskamatu, aga nii hästi kõlab "koloositirektor") ajab nutu peale ning sotsdemmid ei ole oma põhimõtetele kindlaks jäänud, vaid on roninud ühte paati Reformi ja Mavt Laavi ning tema sõbra Juhan Pavtsiga - need viimased sobivad igatahes väga hästi kasvõi ainuüksi huumoorimeele puudumise tõttu. Eks neil ole muudki ühist, aga las jääda see siinkohal igaühe enda nuputada. Roheliste hääl on hüüdja hääl kõrbes, teised, käsist-jalust omavahel seotud rahamasinad ronivad neist lihtsalt üle.
Ühesõnaga - kui ma varem käisin valimas kasvõi ainuüksi seetõttu, et mitte valida kesikuid, siis nüüd pole enam vahet. Ühed hullud kõik ja ega ei tea, kas kesikud saaksid olla hullemad kui reformarid - ei tahaks uskuda.
Tervitades
Kudzu
PS Ja härra Mulder, kui Sa salaja minu blogi lugemas käid, jõudu sulle selles, loodan, et saad targemaks. Ja saad üksiti ka teada, mis meeleolud meil siin allpool valitsevad ning ka seda, et kui meilt võtta jõulupreemia, puhkusetoetus, õigus pikemale puhkusele ning õppelaenu tagasimaksmise võimalus, siis andke andeks, mütsivormija brutopalgaga 13 000.- kuus on parem valik, kui meie niru palgaga (9800 miinus maksud) olla ametnik, keda igaüks, absoluutselt igaüks võib kottida. Ilmselt siis tulebki tööle võtta lihunikud ja tänavapühkijad ning koristajad - neist mõned saavad veel natuke vähem palka. Äkki nad on nõus soojemas ruumis töötamise eest ühiskonna jalamatiks olema.

3 kommentaari:

kukupai ütles ...

Raudkindlalt vii asi avalikkuse ette. Pole võimalik, et mingi teenuse koordineerimine ära kaob, poole aastaga ollakse täiesti lõhkise küna ees. Tartus ju ka Puuetega Inimeste Koda olemas.
Muide, tänavune puuetega inimeste päeva tähistamine 3.12 ongi Tartu planeeritud, maru huvitav, kuidas Tartu linnaviletsus seal oma suurest hoolimisest rääkida julgeb?

Kudzu ütles ...

Kusjuures mingist hetkest tuleb veel tööülesandeid juurde st riik annab üle hooldajatoetuse maksmise, mis seni on olnud Sotsiaalkindlustuse rida. POle võimalik, et piirkonnad, mis on niigi ülekoormatud, jõuaksid ka selle teemaga tegeleda.

Kudzu ütles ...

http://tartu.postimees.ee/121108/tartu_postimees/uudised/344077.php

Ja olge kindlad, et sotsiaaltöötajad said ja saavad ka edaspidi kõige madalamat palka, sest meie otsustest sõltub ju kõigest mõne inimese elu.
Ja otse loomulikult linnavalitsus oma palga kallale ei lähe, täpselt nii nagu ma kirjutasin.