pühapäev, 11. detsember 2011

Lootusetu friik...

jah, see ma olen. Eile veendusin, et rahvamassid pole ikka minu jaoks. Muidugi ma teadsin seda ka varem, aga alati on ju lootust, et äkki mõjuvad rohud minu tavapärasele üksindusvajadusele nii, et minagi muutun natuke sotsiaalsemaks loomakeseks. Aga vat ei ole sellist võimalust. Ma võin süüa rohtu ja minugipoolest kasvõi heina, kuid muutusi selles osas pole. Tunglev rahvamass, kus tuleb endale küünarnukkidega teed rajada, on nagu õudusunenägu ainult selle erinevusega, et unenäost saab ärgata ja leida end turvaliselt omast voodist, samas kui üritustel tulebki endale jõuga teed rajada ning põgeneda.
Ühesõnaga - eile oli kõigepealt jõululaat. Muidu tore üritus, aga kohutavalt palju rahvast ja kitsas ja jube sekeldamine, äri ka ei läinud, kuigi ma joonistasin ilusad kaardid ja heegeldasin kuuseehteid. Lõpuks oli mul selline siiber kõigest, et esitasin abikaasale ultimaatumi - kui ta ei taha, et ma nutma puhken ja märatsema hakkan, siis parem lubatagu mul minema jalutada. Abikaasa oli õnneks nõus ja nii ma veetsingi õndsa pooltunni lähedalolevates kaltsukates. Õhtul oli Inglil esinemine Lõunakas ja me siis mõtlesime, et läheme ka vaatama. Esinemist me ei näinud. Me nägime 100 000 tartlast, kes ühtse massina kogu keskuse täitsid ning usinalt mööda poode rutjasid, koos imikute ja vaarvanematega muuseas. Kuna koeri ei tohi poodi tuua, siis neid kaasas polnud. Õnneks! Mina ei suutnud ühtki poodi peale loomapoodide külastada, viimastes käisin ka seetõttu, et seal saab elusloodust uudistada. Ja ei ostnud me midagi, sest olgem ausad, 10 prossa hinnaalandust mind küll ostma ei meelita. Aga noh, eks ma olen ju teada-tuntud kaltsukafriik ja nagu eile mõistsin, ka osta.ee meeldib mulle väga, sest sealt ostmiseks ei pea ma üldse kellegagi suhtlema (äriasju ajab mul teatavasti abikaasa). Lapsed leidsid ka, et mingisugustele ostuöödele me enam kunagi oma jalga ei tõsta. Ma võin vabalt maksta 10 prossa rohkem rahu, vaikuse ja privaatsuse eest!
Täna sai natuke koristatud ja homme algab jälle töönädal. Kiire on, väga kiire! Aga küll läheb paremaks, ja varsti tulevad jõulud ning pidustused. Püüan sel aastal teha kõigile tillukesed kingid ja nautida niisama perega koosolemist, sest külla tuleb minu ema ja tädi H otse Peterburist, saab olema huvitav ja väljakutseid pakkuv aastalõpp!
Kudzu

4 kommentaari:

Morgie ütles ...

jeerum, sa käisid ostuööl???
eee...
miks nad lasteaialaste esinemise samale ajale panid, või kuidas see üldse juhtus?

Kudzu ütles ...

Ma ei teagi, kuidas, aga avamisele esinema olid lapsed palutud (võimlejad-lapsed) ja ma oma lihtsameelsuses arvasin, et hea, kui laps saab esinemiskogemuse. Seda, et sealt saab inimeste ülekülluse kogemuse, ei osanud kuidagi arvestada. Ma olen käinud paar korda oma elus Kaubamaja ostuööl (ja ostnud nt saapad 30% odavamalt, mis on arvestatav allahindlus pluss täisnahast saapaid ei osta ju ka igal aastal), kus on olnud vähe inimesi, sestap kujutasin ette, et kes see ikka end sinna lõunakasse kohale viitsib vinnata. Eksisin:(

Lendav ütles ...

Lõunakas oli ju ostupidu Anne Veski seltsis, seal ei olnud mitte ainult tartlased vaid vähemalt terve maakonna rahvas. Rahakotirauad tantsisid tuhandetel Anne laulu saatel tulistvalu.

10 prossu hingerahu eest ei ole üldse palju maksta. Veel parem on kaltsukamaailm - seal ei ole iial sellist tunglemist ja 10, võibolla koguni 30 või 60 prossu jääb lausa üle!

Mina ka ei salli suuri rahvamasse. Ja liiga suuri kirjusid kaubanduskeskusi, kus värvide ja lõhnade üleküllus paneb pea ringi käima. Lausa halb on mõnikord hakanud. Ja selle vastu ei aita ei rohi, ei põhk, ei pilliroog...

Kudzu ütles ...

Lõunakas on eriti ebameeldiv. Ja teised keskused pole ka oluliselt paremad.
Ma olen kaltsukast saanud imetoredaid, moodsaid ja kvaliteetseid riideid pisikese raha eest ja tõesti - pole ka erilist tunglemist. Isegi kui raha oleks, tundub mingite müstiliste riiete eest jabur sadu eure maksta, kui saab palju-palju odavamalt. Öko ka veel lisaks!
Kahju, et Itaalias kaltsukasse ei saanud:)