mu süda on klaasist
igapäevaelu haamer lööb
südamest kilde lahti
need kukuvad me vereringesse
ning lõikavad arteritesse ja veenidesse
pisikesi lõhesid
kuni kogu veri
voolab valusate klaasitükkide kõlinal
vikerkaarevärvilise joana peekrisse
mille joob ahnelt tühjaks
minu perekond.
Kas soovite teiegi
lonksukest?
Mu kodu on mu kindlus
ja mu vangikong.
Mu keha vangivalvur
ja mu meel,
mis põgeneda püüab,
on hüüdjaks hääleks kõrbes -
veel...
On olemine kannatus ja vaev
ning minu üksinduse kaev ses kõrbes
on sügavam kui janu.
2 kommentaari:
Ole nüüd tubli, viimased pingutused, vabadus juba paistab.
Siis on aeg aega maha võtta ja vaadata enda ümber, et mis tõeliselt tähtis tundub. Soovin rahu ja armastust.
Ma püüan ...
Postita kommentaar