Hõissaa...

pulmad! Jaa, lisaks emakeelepäevale on meie peres täna tähtis päev. Oleme nüüdseks abikaasaga olnud 9 aastat abielus. Nii hea on oma pulma-aastapäeva meeles pidada, kui sel päeval ka lipud lehvivad! Lisaks oli hommikul väga ilus ilm ja punane roos, mille kingituseks sain, tegi meele heaks. Mina omakorda kinkisin abikaasale termostassi, et ta saaks endaga kohvi kaasa võtta, kui ta jälle kuskil laste trenni ajal ootama peab (minul on millegipärast kõvasti rohkem tähtpäevi - naistepäev, emadepäev, sünnipäev, samas kui meesperele on ette nähtud kaks püha, ja olgem ausad, isadepäeva tähistame on alles lapsekingades, olgu siis vähemalt pulma-aastapäev selline, kus abikaasa ka mingisuguse jubina saab, lille kinkida talle ju mõtet pole).

Me oleme saanud isegi mõned sõnad vahetada, hommikul autos, kui abikaasa mind tööle viis, lõuna ajal, kui teda sööma kutsusin ja pärastlõunal, kui ma teda hetkeks töötegemise ajal segasin. Praegu on armas abikaas lapsega trennis ja mina siin kodus alustan õhtuse söögivaaritamisega. Me mõlemad vaikselt loodame, et kui lapsed magama lähevad, siis me ei kustu ära nagu viimasel ajal juhtunud on, vaid saame korraks aja maha võtta ja olla kahekesi. Võib-olla see hoiab ka suhte värskena, et koosolemise aeg tuleb välja võidelda või et me oleme nagu Koit ja Hämarik, kes üksteist väga igatsevad, aga kokku kuidagi ei saa. Ehk kunagi pensionipõlves...on, mida oodata.

Hea uudis on veel see, et sügisel on ootamas Prantsusmaa-reis, kui kõik kulgeb plaanipäraselt. Ikka koos pr Emaga. Prantsusmaale sõitmise nimel ma olen paljukski valmis, vaatan üle, kuidas seal on, kas üldse tulengi siia tagasi.

Nüüd tahab Ingel lastekasse ja mina kulgen süüa tegema.

Hõissaa.....

Kudzu