keegi inimene on ära varastanud meie vana muruniiduki. See oli meil kuuris ja kuuri uks ei olnud lukustatud, sest meil on seal igasugu kräpp põhiliselt ja see niiduk oli ka praktiliselt kasutamiskõlbmatu, käivitada tuli kahe mehega ja iga jumala kord kukkus tal mingi vidin küljest. Aga noh, ega see pole veel kõik - hommikul helistas üks tuttav, kellele kevadel 2000 eeku laenasin, et tal on suured rahalised raskused ja ilmselt ma oma raha niipea ei näe. Noh, siis järgmiseks ei ilmunud kohale lapsehoidja, kui talle message saatsin, siis selgus, et tema sõitis hoopistükkis nädalaks Soome. Seejärel siis selgus, et muruniiduk on ära varastatud ja just hetk tagasi sõitis abikaasa autoparandusse, kus meil just reedel auot remonditi, mille tulemusel on auto veel rohkem puru. Ega ma ei imesta, kui nüüd öeldakse, et 10 tuhhi kulub, et f.....king neetud risu käima saada. Ühesõnaga - elu nagu lill. Ikka korraga ja kohe hooga peab kõik kulgema, ei saa ju niimoodi, et kuu aja jooksul juhtub aeg-ajalt midagi rõvedat. Ei, ikka nii, et tuleb täiega. Et ikka tunned, et elu on sees, et oled ikka siin ja praegu, lollide ja varaste kuningriigis. Mu maailm on niigi habras... kaua ma jaksan veel niimoodi, ei tea.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar